Vanagutni keel

Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik 10. sajandil. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut.

Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel. Erinevus vanapõhja keele idapõhja murretest (vanarootsi ja vanataani murre) on niivõrd suur, et seda peetakse eraldi keeleks või vanapõhja keele murdeharuks.

Sõnatüvi "gut" tähistab goote ning sageli arvatakse, et keelel on sarnasusi gooti keelega. Sarnasuse parimaks näiteks peetakse seda, et mõlemas keeles nimetati täiskasvanud ja noort lammast samamoodi. Õpetlased Elias Wessén ja Dietrich Hofmann oletavad, et vanagutni keel on gooti keelega kõige lähedamalt seotud keel.

Germaani algkeel Läänepõhja murre Vanagutni Gooti keel Vanarootsi Vanataani

*augon (silm)
*baino (luu)
*hauzjan (kuulma)

auga
bein
heyra

auga
bain
hoyra

augo
---
hausjan

ốga
bén
hǿra

ǿga
bén
hǿra


© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search